Enterprise

AS Eesti Telekom
EMT / Elion / Telia

0.5
info@telia.ee
Phones

Complaints: 2

Ülekohtune lahtilukustamistasu

1

Peale pea kolme aastat EMT kliendiks olemist, makstes 31.90 eurot paketi eest kuus, otsustasin vahetada teenusepakkujat. Minu leping teiega sisaldas telefoni Iphone, mis kohustas mind 2 aastase lepinguga. Olles teie klient juba üle kahe aasta, peaks telefon kuuluma minule.

Ma tegin läbi kogu teenusepakkuja vahetuse protsessi aga lõpuks avastasin, et minu telefon on lukustatud teie võrku. Peale EMT kaupluse külastamist teavitati mind, et hoolimata sellest et olen omapoolsed lepingutingimused täitnud, pean siiski maksma telefoni lahtilukustamise eest 30 eurot. Ma saan aru, et telefon on lukus EMT võrgus selle kahe aastase kohustuse ajal, mis on ka kirjas lepingus. "Seade töötab lepingu vormistamisest 24 kuu vältel üksnes EMT mobiiltelefonivõrgus". Ma arvan, et on ülekohtune minu käest nõuda tasu teenuse mahavõtmise eest, mis oli kasulik vaid teile! Te tegelikult piirate kasutusõigusi seadmele, mis kuulub minule ja nõuate minult soovimatu luku eemaldamise eest tasu. See oleks nagu auto müük, kus pärast teavitatakse, et võtmete eest pead eraldi maksma.

Ma tunnen, et on väga ülekohtune tasustada midagi kunstlikku nagu luku eemaldamist, mille te paigaldasite enda tarbeks.

SIMO UKE_TELIA EESTI AS

0

Kaebuse sisu on põhjalikult kirjeldatud lisatud dokumendis

Related articles: 2

Kallihinnalise teleri remont ebaõnnestus kolmel korral

21.12.2016

Kalli teleri omanik oli sunnitud mitmeid kordi müügiesinduse vahet jooksma, sest mitme remondi ja ülevaatuse järel ei saanud teler ikka korda.

Tarbija ostis kaks aastat tagasi Teliast Philips 55-tollise teleri hinnaga 1890 eurot. Järelmaksulepinguga teleriga tekkisid aga tänavu mitmed probleemid. Esimese remondi järel avastas ta hiljem kodus, et teleri jala kruvid on valed ning telerit polnud võimalik käivitada, see toimis osaliselt ainult läbi digiboksi. Lisaks ei toiminud teleri pult. Tarbija toimetas teleri tagasi müügiesindusse, kus ka klienditeenindaja proovis seda käivitada, kuid see ei õnnestunud.

Klient andis teleri veel kolmel korral remonti ja kirjutas ka pretensiooni, milles soovis raha tagastamist, sest mitme pöördumise järel ei toiminud teler siiski nõuetekohaselt. Näiteks hakkas teler vahel keset ööd tööle, kuigi taimerit seadistatud ei olnud, vahel ei mänginud telekas heli ning omaniku arvates ei saanud telekas ka Telia poolt tehtud tarkvarauuenduste järel korda.

Teliast vastati esialgu, et teleri puldi patareid olid tühjad. Teleriomanik pidas seda absurdseks väiteks, sest oli eelnevalt patareid ise vahetanud ning teler töötas sel ajal digiboksi vahendusel. Lisaks seadis ta kahtluse alla ka teleri emaplaadi asendamise ning soovis selle kohta tõendit. Telia tagastas juunis töökorras seadme esindusse ning edastas kliendile ka Simson ServiceNet EE OÜ vastuse emaplaadi vahetamise kohta. Seega polnud telerimüüja arvates tarbija kaebus põhjendatud, kuna omalt poolt olid nad kõik endast oleneva ära teinud.

Rahulolematu tarbija pöördus aga oma õiguste taganõudmiseks tarbijakaebuste komisjoni poole. Komisjon tegi kindlaks, et esimene remondi käigus uuendati teleri tarkvara, teisel korral vahetati emaplaat, kolmandal korral teatas tarbija, et taganeb lepingust ega ole nõus telerit tagasi võtma, kuna põhjaliku remondi järel polnud puudused kadunud.

Poolte lepingusuhe algas 2014. aastal, kuid probleemid teleriga algasid ning mitu remonti tehti alles tänavu. Võlaõigusseaduse (VÕS) kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Kui asi ei vasta nõuetele, võib tarbija võimalusel nõuda selle parandamist või asendamist. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga.

Antud juhul on asja puudused tõendatud faktidega, et Telia teostas iga kord, kui tema poole pöörduti, tarkvara uuenduse ja ühel korral ka emaplaadi vahetuse. Tarbijal oli ka pärast emaplaadi vahetust alus lepingust taganemiseks, kuna seadme remont ei õnnestunud. Seega otsustas komisjon, et teleriomanikul on õigus saada Telialt asendusteler.

Telia paneb ADSLi kinni, osad kliendid peavad uue kaabli eest ise maksma

31.01.2017

Telia paneb lähemate aastate jooksul järk-järgult kinni vananenud ADSL-ühendused ning asendab need kas optilise kaabli või ADSLi edasiarendustega ning osad kliendid peavad uue kaabli koju toomise eest ise maksma, kui soovivad kaabliga internetiühendust edasi tarbida.

Kortermajades vahetab Telia Eesti vajadusel kaablid välja oma kuludega ning eelistatud lahendus on optilise kaabli igasse korterisse viimine, rääkis raadiosaates Restart Telia Eesti võrgu ja infrastruktuuri arenduse allüksuse juht Toivo Praakel.

Eramajade puhul läheb käiku aga kaks tehnoloogiat, mida Telia erinevates piirkondades pakkuma hakkab.

Esimene variant on see, et ADSL asendatakse uuema tehnoloogiaga nimega VDSL ja see tähendab, et internetiühendus käib mööda praeguseid vaskkaableid edasi, maksimaalne kiirus tõuseb 100 Mbps juurde nii alla- kui üleslaadimise puhul ning majas sees mingeid kaableid vahetama ei pea. Sel juhul ei pea klient tehnoloogiavahetuse eest midagi maksma, aga võimalik, et tal tuleb välja vahetada modem ja võimalik, et sõltuvalt lepingust see siiski midagi maksab.

Teine variant on see, et ADSL asendatakse optilise kaabliga, vanad vaskkaablid muutuvad kasutuks ning optiline kaabel tuleb tuua tuppa. Sellisel juhul peab klient selle osaliselt ise kinni maksma.

"Eramute puhul ongi see teema, et kui optika jõuab aia taha, et kuidas me saame selle aia tagant või maja eest majja sisse saame," rääkis Praakel. "Meie hinnangul see lahendus on kusagil suurusjärgus 200-300 eurot, muidugi kui krunt on mõistliku suurusega."

Telia tehnoloogiadirektor Kirke Saar lisas, et nad on oma ettevõttes selle üle palju vaielnud, kui suur peaks kliendi osa uue võrgu ehitamises olema, aga Telia eeldab, et kui optilise kaabli saab kliendile majja tuua, siis peab ta olema valmis selle eest ka mingit osa maksma. Saare sõnul on hind teatud juhtudel ka suurem kui Praakeli välja käidud number 200-300 eurot.

Need kliendid, kes pole nõus optilise kaabli eest maksma, ei saa kaabliga internetiühendust Saare sõnul edasi tarbida. "Sellisel juhul on tal ilmselt võimalik kasutada mobiilset internetti, aga seda kaablit ta ei saa," lausus ta. Saar lisas, et ilmselt on klientidel võimalik kaabli eest tasuda ka pikema aja jooksul.

Praegu pole teada, millistes piirkondades hakkab Telia pakkuma VDSLi ja millistes optilist kaablit, kuid Praakeli sõnul nad ühes ja samas piirkonnas kahte tehnoloogiat korraga kasutusele ei võta ehk kliendid ei saa ise valida, kas panna VDSL või optiline kaabel, selle otsuse teeb Telia.

Telia plaanib kõik umbes 100 000 praegust ADSLi-klienti uutele tehnoloogiatele üle viia nelja aasta jooksul, aga Saare sõnul võib see aeg pikeneda ka seitsme aastani.

Kuula pikemalt peagi jõustuvate muutuste kohta Restardist. Uue tehnoloogia kohta saad pikemalt lugeda ka siit.